Eestis on ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse tase kõrge. Taaskasutusest suure osa moodustab aga jäätmete kasutamine tagasitäiteks (2019–2022. a keskmisena 28%), samas kui jäätmehierarhia ja ringmajanduse seisukohast tuleks eelistada korduskasutust ja jäätmete materjalina ringlussevõttu.
Eesti eesmärk ja liigiti kogumine
Jäätme raamdirektiivi (2008/98/EL) ning jäätmeseaduse kohaselt tuleb alates 1. jaanuarist 2020 taaskasutada korduskasutuseks ettevalmistatuna, ringlussevõetuna või muul viisil vähemalt 70% ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud tavajäätmete hulka kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäätmetest. See sihtmäär oli Eestis täidetud 2011. a ja 2021. a oli taaskasutusmäär juba 90%.
Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumisele ja ringlussevõtule ei ole Euroopa Liit sihtarve seadnud, kuid Riigi jäätmekavas 2023–2028 on Eesti seadnud endale eesmärgiks saavutada 40%-line ringlussevõtu tase aastaks 2028.
Suurema korduskasutuse ja ringlussevõtu eelduseks on jäätmete liigiti kogumine, mis tagab materjalidele parema kvaliteedi ja seeläbi paremad võimalused materjalide kasutuselevõtuks. Hetkel puuduvad riiklikul tasandil nõuded ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumisele. See, milliseid jäätmeliike tuleb liigiti koguda, on reguleeritud kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadega, kuid nõuete ulatus ja järelevalve võimekus on omavalitsustes väga erinev.
Ehitus- ja lammutusjäätmetest kogutakse liigiti 2019–2022. a andmete põhjal kõige enam kive ja pinnast (45,8–57,3%), rauda ja terast (7,1–8%) ning betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegusid (4,4–8,2%). Ehitus- ja lammutussegaprahi osakaal oli kõikidel vaadeldud aastatel ligikaudu 5% (4,9%; 5,3% ja 4,8%) (vt tabel 1).
Tabel 1. 10 kõige enam liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeliigi mahud ja osakaalud 2019–2021 (ülejäänud liigiti kogutud jäätmeliikide mahud ja osakaalud leiab lisatud analüüsi aruandest). Järjekord tabelis on esitatud kolme aasta keskmise mahu alusel.
Taaskasutus ja ringlussevõtt
2019–2021. a suunati taaskasutusse (arvutatud pärast esmast sortimist jäätmekäitlusettevõttes ning moodustub tagasitäitest, korduskasutuseks ettevalmistusest, muust taaskasutusest ja ringlussevõtust) kõige enam betooni, telliseid, plaate ja keraamikatooteid (101,1%), järgnesid kivid, pinnas (sealhulgas saastunud maa-aladelt eemaldatud kivid ja pinnas) ja süvenduspinnas (100,4%) ning metallid, sh sulamid (94%). Taaskasutus oli väga madal isolatsioonimaterjalidel ja asbesti sisaldavatel ehitusmaterjalidel (0,03% - selle moodustas vaid isolatsioonimaterjalide taaskasutus) ning muul ehitus- ja lammutussegaprahil (1%).
Kõrgeim ringlussevõtu osakaal oli 2019–2021 a. metallidel (94%), seejärel betoonil, tellistel, plaatidel ja keraamikatoodetel (46%) ning bituumenitaolistel segudel (23%). Ringlussevõtt puudus täielikult isolatsioonimaterjalidel ja asbesti sisaldavatel ehitusmaterjalidel, kipsipõhistel ehitusmaterjalidel ning ehitus- ja lammutussegaprahil (vt joonis 1).
Ehitus- ja lammutusjäätmetest võeti materjalina ringlusesse 2020. a kokku 32% ja 2021. a 39%.
Joonis 1. Ehitus- ja lammutusjäätmete keskmine taaskasutuse ja ringlussevõtu määr perioodil 2019–2021.
* 100% ületav taaskasutus tuleneb laoseisude arvelt
Jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohad
Keskkonnakaitselubadel oleva info alusel oli 2024. a jaanuari seisuga võimalik üle Eesti 440 jäätmete vastuvõtukohas ära anda vähemalt ühte liiki ehitus- ja lammutusjäätmeid. Vastuvõtukohtade hulka on arvestatud jäätmekäitlusettevõtted, jäätmejaamad ja muud kogumispunktid (käitluskohad, sorteerimis- ja ümberlaadimisjaamad, karjäärid jms, kus lisaks muule tegevusele ehitus- ja lammutusjäätmeid kogutakse). Kõige enam võetakse ehitus- ja lammutusjäätmeid vastu Tallinnas ning ehitus- ja lammutusjäätmeid ei ole võimalik ära anda kuues omavalituses. Ehitus- ja lammutusjäätmeid käideldakse kokku 531 käitluskohas. Käitluskohtade hulka loetakse lisaks vastuvõtukohtadele ka ettevõtted, mis käitlevad vaid enda tegevuses tekkinud jäätmeid. Kõige enam asub ehitus- ja lammutusjäätmete käitluskohti Tallinnas ning käitlusvõimekus puudub 13 omavalituses.
Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlusettevõtetele kuuluvatest vastuvõtu- ja käitluskohtade paiknemisest ning käitlusvõimekusest koostati keskkonnakaitselubade andmetele tuginedes interaktiivne kaardirakendus. Andmed pärinevad Keskkonnaotsuste Infosüsteemist KOTKAS. Rakendus on suunatud ametnikele otsuste tegemiseks (see on koostamise hetke seisuga ja ei uuene), elanikud saavad kõige paremat ja jooksvalt uuenevat infot leheküljelt kuhuviia.ee.
Jäätmekäitluse korraldus
Kohalike omavalituste jäätmehoolduseeskirjade detailsus ja liigiti kogutavate jäätmete loetelud on väga erinevad. Kõikides jäätmehoolduseeskirjades on ehitus- ja lammutusjäätmete käitlusnõuete peatükis esitatud nõue koguda eraldi ohtlikke jäätmeid. Üle 90% jäätmehoolduseeskirjades on liigiti kogumise nõue välja toodud mineraalsetele jäätmetele ja plastile. 80-90% jäätmehoolduseeskirjades on nõue koguda teistest jäätmeliikidest eraldi saastunud pinnast; värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmeid; ohtlikke aineid sisaldavaid ehitusmaterjale või pakendit, naftaprodukte sisaldavaid jäätmeid; asbesti sisaldavaid jäätmeid ning puitu. 60-80% jäätmehoolduseeskirjades oli nõue koguda liigiti pakendeid, metalli ning paberit ja kartongi. Kõige vähem oli mainitud telliste ning keraamika ja plaatide eraldi kogumist, sest enamikel juhtudel võimaldati neid koguda mineraalsete jäätmete nime all.
Jäätmete vastuvõtu ja käitluse hinnad varieeruvad sõltuvalt jäätmekäitlejast, jäätmeliigist ning sellest, kas jäätmekäitlusettevõttesse viib klient ise jäätmed kohale või tellib konteinerteenuse. Uuringu käigus selgus, et lammutusel suures mahus tekkivate jäätmete segaprahina viimine jäätmekäitlejale on kõige kallim käitlusviis, olles keskmiselt üle 4 korra kallim liigiti üleantavate jäätmete hinnast. Samas konteinerteenuse kasutamisel (eriti väiksemate mahtude puhul), on tihti soodsam koguda jäätmed ehitus- ja lammutussegaprahina kokku ühte konteinerisse.
Teistes riikides ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisele seatud nõuete välja selgitamiseks analüüsiti Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa ja Norra erinevaid seadusandlikke dokumente, eeskirju ja juhiseid. Üheski nimetatud riigis ei ole nõuded kehtestatud kohalike omavalitsuste poolt, kehtivad üldised nõuded, mis ei sõltu tegevuspiirkonnast. Tekkekohal liigiti kogumise nõuded kehtivad enamjaolt vaid ettevõtetele. Liigiti kogumise kohustusega hõlmatud jäätmeliikide loeteludes korduvad sellised jäätmete nimetused nagu puit, mineraalsed jäätmed, metallid, klaas, plast, kips ja ohtlikud jäätmed. Elanikud ei pea üldjuhul tekkekohal ehitus- ja lammutusjäätmeid liigiti koguma, kuid kohalikele omavalitsustele on seatud kohustus tagada elanikele ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti üle andmise võimalused.
Ettepanekud
Liigiti kogumise edendamiseks ja ringlussevõtu suurendamiseks on analüüsis esitatud ettepanekud ühtsete nõuete kehtestamiseks ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisele. Ettepanekute koostamisel on toetutud teiste riikide praktikatele ja kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjades sätestatule.
Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise osas on analüüsis toodud ettepanek ettevõtetel tekkekohal liigiti koguda vähemalt järgmisi jäätmeliike:
1) ohtlikud jäätmed (liikide kaupa, võimalusel originaalpakendis);
2) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, keraamiline materjal vms);
3) kipsipõhiste ehitusmaterjalide jäätmed;
4) plastijäätmed (kiled, pakendid);
5) klaasijäätmed;
6) puidujäätmed;
7) metallijäätmed;
8) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende jääke sisaldav pakend ja nimetatud jäätmetega määrdunud materjalid (nt pintslid, rullid, pühkematerjalid jms);
9) asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid vms);
10) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt vms);
11) saastunud pinnas.
Täpsemalt on analüüsiga võimalik tutvuda laadides alla allolev dokument.
Märksõnad: ehitusjäätmed, lammutusjäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, ehitus- ja lammutussegapraht, tagasitäide, jäätmehoolduseeskiri, liigiti kogumine, taaskasutus, ringlussevõtt